Viies jagu

Täna on pühapäev ja tuli tahtmine pisut kirjutada jälle.
Nüüd siis jätkub tavaline, rutiinne Hispaania elu. Meil on siin jahedaks ja halliks läinud, mingit uduvihma sajab viimasel ajal, aga täna on ju esimene advent ja lund pole ollagi. Eriti ei tule jõulutunnet peale praegu.
Vahepeal oli meil öösiti isegi -7 kraadi! Öeldakse, et Salamanca on üks külmemaid kohti Hispaanias (talvel), nii et pole siin midagi, et olen soojal lõunamaal. Üks kursakaaslasest kohalik ütles isegi, et Salamanca inimesed on nagu siinne kliima - külm ja kuiv. No ega need kohalikud ülemäära avatud ei ole küll, aga eks ole siingi igasuguseid inimesi. Aga tõsi ta on, et näiteks koolis suhtlevad hispaanlased ikka rohkem omavahel ja välismaalased jälle omavahel.
Aga samas hakkasin ühes kooris laulmas käima (San Estebani kloostris, laulame praegu gregooriuse koraale) ja sealsed inimesed on küll väga sõbralikud (põhiliselt küll keskealised, väljaarvatud dirigent, kes on üks noorem mees), peale minu on seal üks välismaalane - prantsuse tüdruk. Täna oli meil esimene esinemine - laulsime 1. advendi missal sealsamas San Estebani kloostrikirikus. Tuli enam-vähem välja ka, kuigi olime suht vähe harjutanud (proovid on meil tavaliselt laupäeva hommikuti). Palju aitab muidugi kaasa kiriku hea akustika, mis aitab ebakõlasid hajutada. (Oi, nüüd tuli äkki päike välja!:) Õhtul on veel üks missa ja laulame seal ka.

Jätkan ikka oma udi tundidega ka, kuigi praegu mul pilli pole (Marokost ei õnnestunud hankida, sest seal nägin ainult väga kehva kvaliteediga suveniir-pille). Laenasin korterikaaslase käest kitarri, õpetaja ütles, et ajame seni, kui udi pole, sellega läbi, saab parema ja vasaku käe tehnikat harjutada vähemalt.

Eile tegin kodus eesti lõunasöögi, kuhu kutsusin kolm kursaõde - Mehhikost, Taist ja Vietnamist. Tegin kartuliputru, hakklihakastet ja tomati-kurgi-sibula-paprika salatit, mis tulid päris hästi välja ausalt öeldes. Neile ka maitses, kuigi nt Aasias sellist toitu tavaliselt ei sööda, nad söövad seal ikka põhiliselt riisi ja selliseid asju. Mehhiklanna lubas meid siis järgmisel korral oma koju lõunasöögile kutsuda, jääme põnevusega ootama.

Noh, sellega on selleks korraks kõik öeldud, ma arvan. Mõtlen teile ikka ja Eestile :) (Helena kingitud sini-must-valge lipp on toas laual, Virge kingitud kadakapuust kuumaalus köögis, Riinu kingitud plaati kuulan sageli ja õhtuti loen Joeli pühendusega "Palveränduri teekonda :)