Kaheteistkümnes ja ühtlasi viimane jagu (selleks korraks)

Ongi kätte jõudnud minu viimane nädal Salamancas, see tähendab sellel õppeaastal. Aga ma tulen siia sügisel tagasi kolmeks kuuks, sest sain stipendiumi pikendust, nii et see pole lõplik lahkumine. Aga ega ma väga kurb ei ole siit ära minnes, sest kodu ju ootab! Eesti suvi! Siin on ka suvi, aga see pole ikka see... Nii et varsti-varsti.

Muidu kasutan ma viimast kuud siin enda harimiseks - käin Hispaania ajaloo ja kirjanduse loengutes koos teiste välisüliõpilastega ja üritan ka natuke tööd teha - toimetan ühte tõlketeksti.
Ja siis reisisin veel viimast korda - Roomas nimelt, igaveses linnas. Olin seal 3 päeva, mis on natuke vähe, et kõike huvitavat ära näha, aga noh, midagi ikka nägin :) Põhiline, mis meelde jäi, oli suur palavus, mis seal valitses, ikka oma 35 kraadi koguaeg, öösel ka jahedam suurt polnud, tähendab oli küll, aga magada ei saanud ikkagi, sest nii soe oli. Ja üllatus-üllatus - me polnudki ainukesed turistid :D Teised tahtsid ka millegipärast Roomat näha, eriti ameeriklased ja soomlased.

Üldmulje oli, et Rooma on lahe linn, seal on nii palju kultuurikihte ühes kohas kõrvuti koos - Vana-Rooma, keskaeg, renessanss, barokk. Ja kõige rohkem meeldisid mulle männid.

San Clemente

Inimkuju ja monumendid

Vana-Rooma männiga

Püha Peeter väljast...

... ja seest...

... ja ülevalt

Pühakud taevaserval

Kristus Võitja

Foorum

Ja viimasel õhtul saime ühel linnaväljakul ootamatult osa suvealguse etendusest:



Kohtumiseni kodumaal :)