Kuues jagu

No nii, kui palju vett on merre voolanud sellest ajast, kui ma siin viimati kirjutasin! Olin laisk ja tõin endale ettekäändeks arvuti ja interneti puudumise. Nüüd ma seda enam teha ei saa, sest ostsin endale läpaka ja kasutan (patuga pooleks) naabri salasõnastamata wifit. Nii palju on vahepeal juhtunud, et seda ei mahutaks ka raamatud, aga lühidalt kokku võttes on lugu järgmine.

Tartu totside külaskäik

Nad saabusid jõuluõhtul hilja mind rõõmustama - Liis, väike Mari-Liis ja Tiina - ja tõid kaasa kinke ja tervitusi ja pilli, udi nimelt, mida ma nüüd vahel usinamalt, vahel laisemalt harjutan. Veetsime Salamancas tervelt 4 tegevusrohket päeva. Turismi kõrval esinesime näiteks kiriku jõulupeol flöödi, laulu ja klaveriga.

Ja siis suundusime Lõuna-Hispaaniasse, kus tuuritasime tervelt 10 pikka päeva. Tegime Andaluusias suure tiiru: Córdobas, kus on maailma huvitavaim moshee-katedraal ja armas valge vanalinn; Sevillas, mille labürindi-laadses vanalinnas me aina ära eksisime ja kus tuli ka uus aasta; Cádizis, mis võlus mere ja palmidega, seal oli ka rõõmus kohtumine kaasmaalastega: Lauri, Lisanna ja Co-ga; mööda Atlandi ookeani rannikut suundusime Tarifasse ehk Hispaania lõunatippu, kus ookeanist saab Vahemeri ja kust paistab Aafrika (teel nägime fantastilist laintemängu vastu kaljusid); lipsasime läbi Gibraltarilt, kus ronisime kõrgele kaljule ja kohtusime ahvipoistega; Málagas vaatasime kolmekuningapäeva rongkäiku ja lõpuks jõudsime Granadasse, kus vaatasime mauride viimast kantsi Alhambrat.














Proovisime ära ka Hospitality Clubi külalislahkuse, mida pakkusid kohtunik Carlos, Nigeeriast pärit Rashed ja üliõpilane Juan, kellel on ka rate.ee-s konto, kuigi ta sealt midagi aru ei saa :D! Mõelda vaid, et leidub inimesi, kellele helistad 1-2 päeva ette ja palud öömaja 4-le võhivõõrale ja nad on valmis sind vastu võtma! See tuleb kellelegi tagasi teha!